[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jõudma ‹jõuan 45›

1. jaksama, suutma, võimeline olema. a. (kehaliselt). Jõuan kotte kanda, pommi tõsta, kände kangutada, kivi kergitada. Hobune jõuab sellest suurematki koormat vedada. Kes temaga jõuab võidu joosta! Jõuan vaevalt jalga jala ette tõsta, kätt liigutada, silmi lahti hoida. Ei jõua enam jalul seista. Kas laps jõuab nii pikka maad käia? Tõmbab, tirib nii kõvasti kui jõuab. Vanake jõuab veel ise ülalpidamist teenida. Ei jõua kogu heina ise ära teha. Ei jõua kõike ära süüa, ära juua. Koduhaned ei jõua lennata. b. (vaimselt, moraalselt). Ei jõudnud enam loota, kannatada. Seda ei jõutud küllalt kahetseda, ära imestada. Ei jõudnud end pidada, valitseda, tagasi hoida, rahulikuks sundida. Ei jõua teda küllalt kiita, tänada, kiruda, manada, põhjata. Jõuan ise enese eest seista. Jõuab saladust pidada, keelt hammaste taga hoida. Sõpru ei jõua miski lahutada. Kes maailma suud jõuab sulgeda. Jõuab siis kõike meeles pidada! Üks tark ei jõua nii palju vastata kui kümme lolli küsida. Arm jõuab enam kui hirm. c. (majanduslikult). Jõuab osta maja, auto. Ei jõua veel võlga ära maksta. Jõuab ennast ise ära toita. Jõudis oma pensionist veel lapsigi aidata. Talupojad ei jõudnud oma makse tasuda. Ei jõudnud oma lapsi gümnaasiumis koolitada. Talus jõuti eraldi sõiduhobustki pidada. d. (ajaliselt, aja poolest). Olid jõudnud enne meie tulekut lahkuda. Poiss oli jõudnud ema ära olles palju pahandust teha. On jõudnud lühikese ajaga kõik ära tüüdata, paljudega riidu minna. Ei ole jõudnud veel tööga harjuda, töösse sisse elada. Jõudis hoobi eest kõrvale põigata. Jõudis märgata solvumist teise näos. Jõudsin vaevalt uinuda, kui jälle ärkasin. Ma ei jõudnud möödujat ära tunda. Ma pole jõudnud veel õppima hakatagi. Jõudsin lõunavaheajal poes ära käia. Heina ei jõutud rukkilõikuseks koristada. Jõudsin teda õigel ajal hoiatada. Vahepeal on mitmed vanad jõudnud surra, noored abielluda ja lahkugi minna. Poiss on jõudnud püksid jälle viledaks kulutada. Aed on jõudnud paari aastaga metsistuda.
2. tulema, saabuma. a. (ajaliselt). Jõudis hommik, öö, päev. Päike loojub, õhtu jõuab. Lehed kolletavad, varsti jõuab sügis oma sadudega. Jõuavad talvised külmad, tuisud. Pime(dus) jõuab, aga meie oleme alles teel. Jõudis aeg isakodust lahkuda. Jõuab vanadus, üksindus. Mõtlesin, et nüüd on jõudnud mu viimne tunnike. b. (kuhugi, kuskilt). Jõudsime jaama, koju, linna. Buss jõuab Tartust Tallinna 3 tunniga. Jõudsime tunnelisse, tunnelist välja. Jõudsime suure kivi juurde, metsa äärde, küla vahele, aia taha, nendega kohakuti, metsast läbi, üle õue. Auto jõudis teelahkmele. Jõudis finišisse enne mind. Igale poole tuli jõuda. Kogu hingamisteedesse sattunud tolm ei jõua kopsu. Jõudsime kohale, sündmuspaigale, jaole. Tagaajajad jõudsid neile kannule, lähedale, jälile. Muuseumi varadest jõuab näitusele, saalidesse ainult väike osa. Varsti jõuab värske Eesti kurk poelettidele. Lavastus jõuab vaatajate ette eeloleval kuul. Sel nädalal jõudis kinodesse, linale uus film. Millal päike juba nii kõrgele jõudis? Hüüe ei jõudnud teiste kõrvu, teisteni. Tundsin, et mu sõnad ei jõua kuulajateni. Lugejate kätte on jõudnud mitu novellivalimikku. Sõna „pidžaama” on meile jõudnud Indiast. c. (seisundisse, olekusse, olukorda). On jõudnud arusaamisele, otsusele, järeldusele, arvamusele, selgusele, äratundmisele. Jõuab eesmärgile, sihile, võidule. Jõuti kokkuleppele, kaubale. See poiss jõuab veel (omadega) heale järjele. Jõudis mõtetega sinnasamasse, kust oli alustanud. Mees on jõudnud keskikka, esimese juubelini. Mets on kevadesse jõudnud. Meeskond jõudis poolfinaali. Olin jõudnud kolmandale kursusele. Semester jõuab varsti lõpule. Päev jõuab õhtusse, õhtule. Rauga elupäevad olid õhtule 'lõpule' jõudmas. Aeg oli jõudnud üle kesköö. On oma võimete piirile, piirini jõudnud. On töö, tööga valmis jõudnud. Jõudis diplomini, teaduskraadini, iseseisva lavastuseni, tipptulemusteni. Omas laadis täiuseni jõudnud luule. Kaugele sa oma rügamisega ikka jõuad! d. (tegevusse, midagi tegema). Jõudsime niitma alles keskhommikul. Jõudsin sööma, kui teised olid juba lõpetamas. Loeb huviga kaugetest maadest, kuhu ise pole käima jõudnud.

edasi jõudma

1. edasi liikuma, minema v. saama. a. (ruumiliselt). Viletsal teel jõudsime vaevaliselt edasi. b. van (ajaliselt). *Aastad lendasid, aastad jõudsid / tuule tuhinal edasi. F. R. Kreutzwald.
2. edenema, edu, tunnustust saavutama; karjääri tegema. Püüab elus edasi jõuda. On töös, õpingutes, ametiredelil edasi jõudnud. Poiss jõuab matemaatikas halvasti edasi.

ei jõua (~ enne kui keegi jõuab) nohki ütelda ~ öelda vt noh

ette jõudma

1. ennetama. a. (ruumiliselt). Teekaaslased olid meist juba mitusada meetrit ette jõudnud. Kütt jõudis ilvesele teist rada pidi ette. b. (ajaliselt). Tal jõuab vahel tegu mõttest ette. Kavatsesin just küsida, aga sõber jõudis minust ette.
2. edestama, milleski ületama. Suur kunstnik oli loomingus, loominguga oma ajastust ette jõudnud. Jõudis õppimises teistest ette.

haljale oksale jõudma vt oks

järele jõudma

1. ees liikujani jõudma. Nad on juba kaugel, ega enam järele ei jõua. Jooksja jõudis juhtgrupile järele ja läks möödagi. | piltl. Sulg ei jõudnud mõttele kuidagi järele.
2. sama taset saavutama. Mahajäänud majandid pidid parematele järele jõudma. Antsul tuleb pingutada, et matemaatikas teistele järele jõuda. Kasvult, jõu poolest on poeg isale järele jõudnud.

kätte jõudma
saabuma (ajaliselt). Jõudis kätte hommik, öö, sügis, kevad. Pimedus jõudis enne kätte, kui tööga valmis saime. Jõuab kätte külviaeg, koristusaeg, elukutse valik, lahkumine, kaua oodatud silmapilk.

pärale jõudma
saabuma (ruumiliselt). Ootame, kuni koorem pärale jõuab. Kas mu kiri on juba pärale jõudnud? | kõnek. Kas jõudis pärale 'kas taipasid, said aru' !?

välja jõudma

1. välja saama, välja pääsema. Jõudsime viimaks metsast välja. Jõudsime lahest jäätükkide vahelt välja.
2. kuskile välja tulema, saabuma. Kuhu me seda rada minnes välja jõuame? Olime koduaia taha, raba äärde, jõekaldale välja jõudnud. Kaevumeistrid olid põhjaveeni välja jõudnud. Elan seal, kus Tähe tänav jõuab Riia tänavale välja.
3. mingit olukorda v. seisundit saavutama. Kuhu me oma eluga küll välja oleme jõudnud! Jõudis mälestusi heietades lapseikka, lapseeani välja. On kujunemise algstaadiumist välja jõudnud. Hoolas õpipoiss jõudis meistriks, meistrini välja. *„Miks, pagana pihta, pole sa püüdnud professorini välja jõuda?” P. Viires (tlk).

kätte
I. ‹adv›
1. käsutusse, kasutusse, omandusse, valdusse, osaks vms. Asula käis lahingutes käest kätte. Uusasukatele mõõdeti maatükid kätte. Sai selle riide odavalt kätte. Sain palga, päranduse kätte. Nõuab võla kätte. Õpilastele anti koolitunnistused kätte. Isa andis alt heinu kätte. Jüts ei saanud riiulilt moosipurki kätte. Luges, sõi seda, mis kätte juhtus. Telegramm, kiri, kutse ei läinud kätte. Varastatud asjad saadi kätte. Küll ma toimetan selle paki talle kätte. Poiss sai käsu kätte karja minna. Töömeestele jagati ülesanded kätte. Ta sai oma nahatäie, karistuse kätte. Koer tiris kõik ära, mis kätte sai. | (abstraktsemas ühenduses). Asumaadel tuli iseseisvus kätte võidelda. Raha andis talle kätte piiramatu võimu. Mul ei õnnestunud tõde, selgust kätte saada. Sai alles paari tunni pärast õige tööhoo, hea tuju kätte.
2. (hrl. kinnipüüdmise, tabamisega seoses:) meelevalda, võimusesse. Kurjategija, bandiidid, põgenik saadi kätte. Siit peiduurkast ei saa meid keegi kätte. Põgeneme, muidu jääme vaenlasele kätte. Sain õngega ainult paar viidikat kätte. Ta saadi varguse pealt kätte. Hobune ei andnud end karjamaal kätte. Koer sai jänese kätte. Äikesepilv kerkib, viimaks jääme veel kätte.
3. sellisesse olukorda, kus keegi v. miski on (ruumiliselt v. ajaliselt) tabatud v. tabatavas seisus. Sain eesminejad varsti kätte. Ta sai mind veel kodust kätte. Leidis maja, õige tee juhatuse järgi kergesti kätte. Sind polnud kuigi hõlpus kätte leida. Helistasin mitmele sõbrale, kuid ei saanud kedagi kätte. Kallas, rand, tuletorn, küla paistis kätte. Koerte haukumine kostis selgesti kätte. || saabunud v. saabumas. Õhtu, öö, videvik, suvi, heinaaeg jõudis kätte. On jõudnud kätte aeg tõde teatavaks teha. Vanadus kipub kätte. Rahast tuleb puudus kätte. Toiduga tuleb kitsas kätte. *Vihm jõuab enne kätte, kui heina jõuame üles korjata. J. Mändmets. *Pimedus tuli ruttu kätte.. A. Saal.
4. ‹ühendverbi osana› esineb osutamist, tutvustamist, teatavaks tegemist väljendavais ühendverbides. Näita külalisele tema tuba kätte! Jäljed juhatasid kätte põgeniku peidupaiga. Meister näitas töövõtted kätte. Dirigent andis lauljatele hääle kätte. Ta võib ülemustele kätte rääkida, mis sa ütlesid. *„Volmer on surnud,” seletab Tahvet. „Unes näidati kätte..” A. Mägi.
5. (ühenduses oskuste omandamisega, harjutamisega:) selgeks, täielikult omandatuks. Õpetab poisile ameti kätte. Töövõtted tuleb kätte õppida, õpetada. Sai koolis lugemisoskuse, saksa ja inglise keele kätte. Harjutas klaveril paar pala kätte.
6. ‹koos verbidega minema, jääma, surema jms.› käes, valduses, käsutuses. Hobune lõppes kätte ära. Tomatid lähevad kätte mädanema. Piim läheb hapuks kätte. Poiss läheb laisaks kätte. *..küll oleks aeg meite Taavilgi naine võtta, muidu kipub vaata et vanapoisiks kätte jääma teine. E. Maasik.
7. käsile, tegemiseks. Sa võta kätte ja käi linnas ära. *Kui ukse- ja aknapiidad korda said, siis võttis peremees kätte põrsasulu. R. Roht. *Teisel ega kolmandal päeval ei võtnud sepp tööd kättegi, vaid hulkus külasid kaudu ümber. E. Bornhöhe.
8. ‹ühendverbi osana› näit. kätte maksma, kätte tasuma
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi omanduseks, valdusse, kasutusse, käsutusse. Stenby lepinguga läks Põhja-Eesti Taani kätte. Poeg võttis talu enda kätte. Varandus läks võõraste kätte. Maa läks riigi kätte. Andis raha sõbra kätte hoiule. Anna raamat tema kätte! Ta kahmab, haarab kõik enda kätte. Viskas lihatüki kassi, koera kätte. Seltsi juhtimine läks konservatiivsete ringkondade kätte. Ülekaal läks vastaste kätte. Haaras jutuotsa enda kätte. || ülesandeks, tehtavaks, sooritada, korraldada. Seda tööd, ülesannet ei usaldata iga inimese kätte. *Kahju, et jõudu polnud üksinda tselluloositehase ehitustöid enda kätte võtta. P. Kuusberg.
2. võimusesse, meelevalda. Linn langes vaenlase kätte. Ta langes sakslaste kätte vangi. Kurjategija anti võimude, kohtu kätte. Ära jäta mind kiskjate kätte! *Pidi see Kosta noorest peast ka just selle naise kätte sattuma. H. Kiik.
3. millegi (hrl. ilmastikunähtuste) mõju v. toime alla. Laev sattus tormi kätte. Teelised jäid pimeda kätte. Jäi saju, vihma, tuisu kätte. Riputas riided päikese kätte kuivama. Läksin välja värske õhu kätte. Lilli ei tohi pakase kätte viia. Tuleb nurgast valguse kätte. Ma ei saa sind jätta siia nälja ja külma kätte. *Kas sa usud, et me jääme sõja kätte? J. Sütiste.
4. millegi tagajärjel, tõttu, mõjul, mingil põhjusel, millestki tingituna. Koolera, katku, sõjas saadud haavade kätte suri palju inimesi. Loomad lõppesid toidupuuduse kätte. Ma olin nõrkemas janu kätte. Ma suren häbi, igavuse kätte! 'mul on hirmus häbi, igav'. Nad olid lämbumas naeru kätte. Vili kõrbes päikese kätte.
5. märgib, et mingis järjestuses v. reas jõutakse kellenigi v. millenigi. Vastamise järg jõudis minu kätte. Mis sa kibeled, küll tuleb kord ka sinu kätte! *..viimaks tuli [söögilauas] järg magustoidu kätte.. E. Särgava.
6. piiblipärases pruugis märgib, et mingi karistus langeb kellegi osaks, kellegi arvele. *Mõtlesime kibedalt muiates, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. T. Vint.

kibe tuleb kätte vt kibe

(õiget) otsa kätte saama vt ots [-a]